Haabersti Loomakliinik

Kasside endokriinhaigused

+372 50 80 660 Õismäe tee 109, Tallinn
Пн-Пт: 9-20 | Сб: 10-16

Suhkruhaigus ehk diabeet – üks levinumatest endokriinhaigustest kassidel. Kõrge eelsoodumusega on täiskasvanud ja vanemad isased kassid, harvemini emased. Kõige levinuim põhjus diabeedi väljakujunemiseks on rasvumine. Sellepärast omanikel on väga oluline jälgida oma kassi kehakaalu, vältida ülesöömist ning vajadusel kasutada dieettoitu ja suurendada füüsilist aktiivsust. Teiseks diabeedi väljakujunemise põhjuseks on misiganes põletikuline protsess organismis, mis tekitab insuliini resistentsust. Küllaltki tihti suhkruhaiguse põhjuseks on krooniline pankreatiit. Vanematel kassidel võib diabeet väljakujuneda ka pahaloomulise protsessi tagajärjel. Mõnikord on põhjuseks hoopis pikaajaline kortikosteroidsete preparaatide kasutamine. Diabeet võib olla ka akromegaalia tagajärjeks.

Peamisteks diabeedi tunnusteks on suurenenud vee tarbimine ja urineerimine, kaalukadu, suurenenud söögiisu. Antud haiguse diagnostika toimub kliinikus kohapeal ning ei võta palju aega. See koosneb täpsest anamneesist, põhjalikust ülevaatusest, üldvereproovist, biokeemiast, uriini analüüsist ning ultraheli uuringust. Juhul kui diagnoosimise hetkel ei ole tüsistusi ega kaasnevaid haigusi, ravi toimub kodus omaniku poolt. Vajalikud on igapäevased nahaalused insuliini süstid ja veresuhkru kontroll kord nädalas, kuni veresuhkru vastuvõetava taseme saavutamiseni, ning spetsiaalne toit.

Õigeaegse kliinikusse pöördumise puhul, enne tüsistuste ilmnemist, arsti ettekirjutuste järgimisel ning kaasnevate haiguste puudumisel prognoos on väga hea – kuni täielikku tervistumiseni!

Hüpertüreoos – teine sagedaseim endokriinhaigus kassidel. Eelsoodumus on isastel ja emastel vanematel kassidel (7+). Põhjuseks on kilpnäärme hüperplaasia ning väga harva – kilpnäärme kartsinoom. Antud patoloogia korral suureneb kilpnäärme hormooni vabanemine verre (T4). Kõrge T4 omakorda tekitab terve organismi talitluse häiret. Eeskätt kannatab südame-veresoonkond, mille tagajärjel tekib hüpertensioon, südamehaigus ning lõpuks südamepuudulikkus. Kuna tegemist on vanadel kassidel esineva haigusega siis tihti see peidab juba esineva kroonilise neerupuudulikkuse, milleks kassidel esineb kahjuks samuti kõrge eelsoodumus.

Peamised hüpertüreoosi sümptomid on suurenenud isu ja kaalukadu, häälitsemine, rahutus, agressiivne käitumine, karvastiku tuhmumine, suurenenud väljaheite kogused, mõnikord kõhulahtisus. Antud haiguse diagnostika toimub kliinikus kohapeal ning ei võta palju aega. Sisaldab põhjaliku anamneesi ja ülevaatust, üldvereproovi ja biokeemiat, spetsiifilist T4 mõõtmist, uriiniproovi neerufunktisooni hindamiseks, vererõhu mõõtmist, südamehaiguse kahtlusel – rinnaõõne röntgenist/ultrahelist ning samuti spetsiifilisest testist, mis viitab südame patoloogiale – proBNP.

Tänapäeval esineb 3 varianti hüpertüreoosi raviks: eluaegne tablettide manustamine (kõige levinum ja odavam meetod), spetsiaalne ravitoit (keerulisem, kuna kassid tihti on toidu suhtes valivad) ning jooditeraapia (teostatakse Soomes, vajab pikaajalist statsionaarset ravi, väga kulukas). Varem oli kasutusel ka kirurgiline ravi – türeoidektoomia, kuid praegusel ajal võetakse ette väga harva, kuna tekitab palju kõrvaltoimeid ning Eestis seda ei kasutata.

Nagu ka suhkruhaiguse puhul õigeaegne pöördumine ning arsti ettekirjutuste järgimine võimaldavad kenasti hüpertüreoos kontrolli alla saada; oluliselt paraneb enesetunne, käitumine ja väljanägemine ning tekib võimalus ennetada raskeid tüsistusi.
Jälgige pidevalt oma lemmikuid, pange tähele igasuguseid muutusi käitumises ja enetundes, et üheskoos ja õigeaegselt me saaksime osutada vajalikku abi.

Korduma kippuvad küsimused

Kui vanalt võib kassi steriliseerida?

Kassid (emased) saavad suguküpseks, kui nad saavutavad kehakaalu 2 kg. See tähendab, et suguküpseks peetakse kassi, kes kaalub 2 + kg, olenemata vanusest. Kasside innaaeg sõltub valguspäeva pikkusest - mida rohkem valgust, seda kiiremini algab kassil innaaeg. Kassi innaaeg kestab kevadest sügiseni, mil on kõige rohkem päevavalgust. Korterites elavate kasside jaoks on päevavalgus elektrivalgusena alati olema. Seega võivad kassid, kes elavad koos inimestega ja kellel on päevas rohkem kui 14 tundi päevavalgust, innelda aasta ringi, olenemata aastaajast.

NB! On olemas 2 terminit: steriliseerimine ja kastreerimine. Steriliseerimisel tehakse manipulatsioone viljastamise vältimiseks - näiteks isaste eemneväätide või emaste munajuhade ligeerimine. Kastreerimisel eemaldatakse sisemised suguelundid (isastel munandid, emastel munasarjad +/- emakas). Neid kahte erminit aetakse sageli segi ja kasutatakse valesti. Kõige sagedamini kasutavad lemmikloomaomanikud isasloomade puhul mõistet "kastreerimine", emaste puhul aga "steriliseerimine". Meie kastreerime (see tähendab emaste ja isaste kasside sisemiste suguelundite eemaldamist).

Teostame ka varajast kastreerimist (steriliseerimist) - alates 2. elukuust

Vastus: Operatsiooni saab teha siis, kui kassi kaal on 2 (või rohkem) kg.

Kas enne vaktsineerimist tuleb loomadele anda siseparasiitide vastast ravimit?

Enne iga-aastast vaktsineerimist tuleks täiskasvanud loomadele anda parasiidivastast vahendit sel juhul, kui omanik ei tee profülaktilist ussikuuri - see tähendab, et kui ta ei anna ussivastaseid ravimeid vähemalt 2 korda aastas.

Kui ennetavat ussikuuri tehakse süstemaatiliselt, pole kohustuslik enne iga-aastast vaktsineerimist siseparasiitide vastast ravimit anda. Enne kutsikate ja kassipoegade esimest vaktsineerimist tehke kindlasti ussikuuri, kuna neil on kõige tõenäolisemalt ussid.

Ennetav ussikuur on parasiidivastase vahendi ühekordne manustamine.

Usside korral on vajalik raviskeem, mis sõltub usside liigist, looma vanusest ja kohast, kus ta elab (nt kennel, varjupaik, mitme kassiga maja, hoiukodu, õues pidamine jne). Sellisel juhul tuleb pöörduda loomaarsti poole.

Ka ainult kodus elavatele kassidele on vajalik teha siseparasiitide vastast profülaktilist kuuri.

Hiiri, linde ja muid saakloomi jahtivatele kassidele tuleb sise- ja välisparasiitide vastast vahendit manustada sagedamini - vähemalt kord kvartalis.

Kassipoegadele ja kutsikatele tuleks esimesel eluaastal manustada parasiidivastast vahendit vähemalt kord kvartalis.

Vastus: kutsikatele ja kassipoegadele on kohustuslik teha parasiidivastast ravi ENNE esimest vaktsineerimist, täiskasvanud koertele ja kassidele vaktsineerimisest sõltumata.

Kas ainult kodus peetavat kassi on vaja vaktsineerida?

Ka ainult kodus elavaid kasse on vaja vaktsineerida, kuna omanikud võivad nakkuse tuua tänavalt jalanõudega. Näiteks kassikatk (ehk kasside panleukopeenia) on endiselt levinud ja seda esineb tihti.

Kõige tähtsam on noore looma (kassipojad ja kutsikad) nõuetekohane vaktsineerimine tema elu alguses. Noore looma vaktsineerimine toimub 2-3 etapis.

Viimane vaktsineerimine peab olema tehtud, kui loom on üle 16 nädala vana.

Edasised vaktsineerimisskeemid sõltuvad looma elustiilist ja riskigrupist. Kodukasse võib vaktsineerida iga 2-3 aasta tagant.

Vastus: Jah, on vaja.

Kuidas saab aru, et kass on haigeks jäänud?

Kassid on väga salapärased loomad ja oskavad vaevusi maskeerida. Kassidel on väga harva näha ägeda valu tunnuseid - nad ei nuta, ei karju. Kõige tavalisemad haigussümptomid on muutused kassi käitumises ja päevarutiinis. Kass, kes ei tunne end hästi, keeldub söömast, on loid, ei reageeri, keeldub mängimast ja suhtlemast, lamab sundasendis, pole lõdvestunud jne.Väiksemaidki muutusi kassi käitumises näeb kõige paremini ainult omanik.

Vastus: Nii kui märkate, et kassi käitumises ja päevarutiinis on midagi muutunud.