Haabersti Loomakliinik

Koerte endokriinsed haigused

+372 50 80 660 Õismäe tee 109, Tallinn
Пн-Пт: 9-20 | Сб: 10-16

Hüpotüreoos on koertel üsna levinud endokriinsüsteemi haigus. Enamasti on tegemist omandatud haigusega, mis on põhjustatud immuunvahendatud kahjustusest või idiopaatilisest (põhjus teadmata) kilpnäärme atroofiast.

Hüpotüreoosi tekkeks on ka teisi põhjusi (kilpnäärme ehk hüpotalamuse neoplaasia, infektsioonid, joodipuudus, ravimid), aga neid esineb äärmiselt harva. Hüpotüreoosi korral väheneb oluliselt T4 tase veres; see võib olla esmane (st, et probleem tuleneb otse kilpnäärmest, mis ei suuda toota T4 hormooni (95% juhtudest), teisene hüpotalamuse probleem, kui kilpnäärme stimulatsioon on häiritud (väga harv) või kaasasündinud (samuti äärmiselt haruldane). Haiguse ilmnemise keskmine vanus on 7. eluaasta. Enam levinud suurtel koeratõugudel (kuldsed retriiverid, dobermanid, saksa dogid, iiri setterid), kuid eelsoodumus on ka väiksematel koeratõugudel (cocker spanjelid, minišnautserid, taksid, puudlid). Alati tasub siiski meeles pidada, et hüpotüreoos võib ohustada igat keskealist koera. 

Hüpotüreoosi levinumateks sümptomiteks on letargia (koerad muutuvad tavalisest loiumateks ja kurvemateks), kaalutõus ja sümmeetrilise alopeetsia tekkimine (karvadeta laigud). Viimasega võib kaasneda püoderma (nahapõletik). Diagnostika hõlmab üksikasjalikku anamneesi ja läbivaatust, täielikku vere- ja T4 analüüsi (need kaks testi tehakse kohapeal) ja TSH hormooni analüüsi (saadetakse Saksamaale Laboklinisse). 

Hüpotüreoosi medikamentoosse ravi eesmärk on suurendada hormooni T4 taset veres. Ravi on eluaegne ja nõuab perioodilist kontrolli. Paranemist on hästi märgata ja seda on märgata üsna kiiresti. Koerad muutuvad aktiivseks, alopeetsia taandub järg-järgult, karva ja naha seisund paraneb märgatavalt ja kaal normaliseerub. 

Cushingi tõbi (hüperadrenokortitsism) on teine koertel sageli esinev endokriinsüsteemi haigus. Enamasti on põhjuseks neerupealiste bilateraalne hüperplaasia, mis on põhjustatud ajuripatsi kasvajast või hüperplaasiast (80-85% juhtudest). Harva võib olla põhjuseks neerupealise kasvajast. Umbes pooltel juhtuel on kasvaja pahaloomuline. Samuti võib põhjuseks olla kortikosteroidsete ravimite pikaajaline kasutamine (näiteks allergiate kontrolli all hoidmiseks). Hüperadrenokortitsismi korral suureneb oluliselt kortisooli tase veres, mis põhjustab häireid kogu organismis. 

Cuchingi tõve peamisteks sümptomiteks on polüuuria, polüdipsia ja polüfaagia, mis avalduvad sagedases ja rohkes kuseerituses ning suurenenud vee ja toidu tarbimises. Samuti võib täheldada kõhu märkimisväärset suurenemist ning karvkatte tuhmumist ja hõrenemist. Tekkida võivad nahaprobleemid, kaalutõus, nõrkus jms. Diagnostika hõlmab üksikasjalikku anamneesi ja läbivaatust, täielikku vereanalüüsi, vere biokeemilist analüüsi, uriinianalüüsi, kõhuõõne ultraheliuuringut ja ACTH (adrenokortikotroopne hormoon) stimulatsioonitesti. Kõik analüüsid ja testid tehakse kohapeal. Uuritakse ka kortisooli taset veres (analüüs tehakse Tallinna laboratooriumis ja tulemuse saab teada 1-2 päeva jooksul). 

Sõltuvalt haiguse etioloogiast on ravi kas kirurgiline või medikamentoosne. Kui kasvajaline protsess on ühes neerupealises, võib kaaluda selle eemaldamist. Kui tegu on nn tsentraalse hüperadrenokortitsismiga (algne põhjus on hüpofüüsis), näeb ravi ette eluaegset ravimkapslite andmist ja perioodilist kontrolli. Kui haiguse on põhjustanud kortikosteroidsete ravimite pikaajaline tarvitamine, on ainsaks võimalikuks raviks nende andmise lõpetamine. 

Enamasti on Cuchingi tõbi tsentraalne ja seetõttu oleks tark valida ravimravi, mis on paraku eluaegne ja päris kallis. Prognoos on õnneks siiski hea. Kui kõiki arsti soovitusi järgida, tüsistusi ei teki ja kaasuvaid haigusi pole, paraneb koera tervis üsna kiiresti. Tema tavaline söögi- ja joogivajadus taastub, ta ei taha enam pidevalt pissile, vedelikuvajadus väheneb, karv läheb kenamaks ja nahaprobleemid taanduvad tasapisi. Hüperadrenokortitsismi ravis on äärmiselt tähtis perioodiliselt kontrollida kortisooli taset veres. Kontrollimata ravi korral võib tekkida vastupidine patoloogia – hüpoadrenokortitsism ehk Addisoni tõbi, mis võib olla surmavalt ohtlik.

Korduma kippuvad küsimused

Kui vanalt võib kassi steriliseerida?

Kassid (emased) saavad suguküpseks, kui nad saavutavad kehakaalu 2 kg. See tähendab, et suguküpseks peetakse kassi, kes kaalub 2 + kg, olenemata vanusest. Kasside innaaeg sõltub valguspäeva pikkusest - mida rohkem valgust, seda kiiremini algab kassil innaaeg. Kassi innaaeg kestab kevadest sügiseni, mil on kõige rohkem päevavalgust. Korterites elavate kasside jaoks on päevavalgus elektrivalgusena alati olema. Seega võivad kassid, kes elavad koos inimestega ja kellel on päevas rohkem kui 14 tundi päevavalgust, innelda aasta ringi, olenemata aastaajast.

NB! On olemas 2 terminit: steriliseerimine ja kastreerimine. Steriliseerimisel tehakse manipulatsioone viljastamise vältimiseks - näiteks isaste eemneväätide või emaste munajuhade ligeerimine. Kastreerimisel eemaldatakse sisemised suguelundid (isastel munandid, emastel munasarjad +/- emakas). Neid kahte erminit aetakse sageli segi ja kasutatakse valesti. Kõige sagedamini kasutavad lemmikloomaomanikud isasloomade puhul mõistet "kastreerimine", emaste puhul aga "steriliseerimine". Meie kastreerime (see tähendab emaste ja isaste kasside sisemiste suguelundite eemaldamist).

Teostame ka varajast kastreerimist (steriliseerimist) - alates 2. elukuust

Vastus: Operatsiooni saab teha siis, kui kassi kaal on 2 (või rohkem) kg.

Kas enne vaktsineerimist tuleb loomadele anda siseparasiitide vastast ravimit?

Enne iga-aastast vaktsineerimist tuleks täiskasvanud loomadele anda parasiidivastast vahendit sel juhul, kui omanik ei tee profülaktilist ussikuuri - see tähendab, et kui ta ei anna ussivastaseid ravimeid vähemalt 2 korda aastas.

Kui ennetavat ussikuuri tehakse süstemaatiliselt, pole kohustuslik enne iga-aastast vaktsineerimist siseparasiitide vastast ravimit anda. Enne kutsikate ja kassipoegade esimest vaktsineerimist tehke kindlasti ussikuuri, kuna neil on kõige tõenäolisemalt ussid.

Ennetav ussikuur on parasiidivastase vahendi ühekordne manustamine.

Usside korral on vajalik raviskeem, mis sõltub usside liigist, looma vanusest ja kohast, kus ta elab (nt kennel, varjupaik, mitme kassiga maja, hoiukodu, õues pidamine jne). Sellisel juhul tuleb pöörduda loomaarsti poole.

Ka ainult kodus elavatele kassidele on vajalik teha siseparasiitide vastast profülaktilist kuuri.

Hiiri, linde ja muid saakloomi jahtivatele kassidele tuleb sise- ja välisparasiitide vastast vahendit manustada sagedamini - vähemalt kord kvartalis.

Kassipoegadele ja kutsikatele tuleks esimesel eluaastal manustada parasiidivastast vahendit vähemalt kord kvartalis.

Vastus: kutsikatele ja kassipoegadele on kohustuslik teha parasiidivastast ravi ENNE esimest vaktsineerimist, täiskasvanud koertele ja kassidele vaktsineerimisest sõltumata.

Kas ainult kodus peetavat kassi on vaja vaktsineerida?

Ka ainult kodus elavaid kasse on vaja vaktsineerida, kuna omanikud võivad nakkuse tuua tänavalt jalanõudega. Näiteks kassikatk (ehk kasside panleukopeenia) on endiselt levinud ja seda esineb tihti.

Kõige tähtsam on noore looma (kassipojad ja kutsikad) nõuetekohane vaktsineerimine tema elu alguses. Noore looma vaktsineerimine toimub 2-3 etapis.

Viimane vaktsineerimine peab olema tehtud, kui loom on üle 16 nädala vana.

Edasised vaktsineerimisskeemid sõltuvad looma elustiilist ja riskigrupist. Kodukasse võib vaktsineerida iga 2-3 aasta tagant.

Vastus: Jah, on vaja.

Kuidas saab aru, et kass on haigeks jäänud?

Kassid on väga salapärased loomad ja oskavad vaevusi maskeerida. Kassidel on väga harva näha ägeda valu tunnuseid - nad ei nuta, ei karju. Kõige tavalisemad haigussümptomid on muutused kassi käitumises ja päevarutiinis. Kass, kes ei tunne end hästi, keeldub söömast, on loid, ei reageeri, keeldub mängimast ja suhtlemast, lamab sundasendis, pole lõdvestunud jne.Väiksemaidki muutusi kassi käitumises näeb kõige paremini ainult omanik.

Vastus: Nii kui märkate, et kassi käitumises ja päevarutiinis on midagi muutunud.