Ultraheli ja röntgen loomadele Haaberstis

Kujutav diagnostika (röntgenoloogiline ja ultraheli uuring) – mida meile annab ning miks mõnikord on oluline teostada mõlemad uuringud?

Tavaliselt peale looma ülevaatust sõltuvalt haigustunnustest ja looma vanusest me alustame diagnostikat vereanalüüsidest, kuid paljudel juhtudel probleemi põhjuse leidmiseks on vajalikud täiendavad uuringud. Loomulikult igal meetodil on omad plussid ja miinused, mistõttu alati konsulteerige oma arstiga, milline uuring oleks olulisem ja informatiivsem.

Röntgenoloogilise uuringu abil meil on võimalik tuvastada:

Rontgenoloogiline — tiinus ja loodete arv 42 päeva peale paaritumist või probleemid tiinuse ajal jms

rontgenoloogiline uuring — röntgenkontrastne võõrkeha

diagnostika — kontrastsed kivid kusepõies, neerudes või kusejuhades, sisemised kasvajad,

Kujutav diagnostika — kontrastsed kivid kusepõies, neerudes või kusejuhades, sisemised kasvajad,

Ultraheli uuring annab meile rohkem informatsiooni elundite seisundist, kuna saame „vaadata organi sisse“ ehk hinnata selle struktuuri ning näha minimaalseid muutusi. Näiteks mõne elundi või organsüsteemi funktsiooni hindamiseks alati ei piisa ainult vereproovidest, kuna algstaadiumil on elund võimeline kompenseerima osalist funktsioonikadu. Muutused ilmnevad vereproovides alles siis, kui üle 75% funktsioonist on häiritud, nagu neeru- või maksapuudulikkuse korral. Lisaks on võimalik leida:

ultraheliuuring tallinnas — mittekontrastsed võõrkehad või kivid

ultraheliuuringut — mittekontrastsed võõrkehad või kivid

Mõlemad meetodid täiendavad teineteist. Teiega vesteldes saame teavet haigustunnuste ja muude oluliste asjaolude kohta ning koostame uuringuplaani, et panna diagnoos ja määrata sobiv ravi.

Vaata ka Käpa röntgen koertel ja kassidel, Koerte puusa- ja küünarliigese düsplaasia röntgen, Tsüstotsentees, Veri kasside ja koerte uriinis või väljaheites, Kasside neeruhaigused, Kasside ja koerte nahahaigused: sügelus, akne ja allergia

Korduma kippuvad küsimused

Kui vanalt võib kassi steriliseerida?

Kassid (emased) saavad suguküpseks, kui nad saavutavad kehakaalu 2 kg. See tähendab, et suguküpseks peetakse kassi, kes kaalub 2 + kg, olenemata vanusest. Kasside innaaeg sõltub valguspäeva pikkusest - mida rohkem valgust, seda kiiremini algab kassil innaaeg. Kassi innaaeg kestab kevadest sügiseni, mil on kõige rohkem päevavalgust. Korterites elavate kasside jaoks on päevavalgus elektrivalgusena alati olema. Seega võivad kassid, kes elavad koos inimestega ja kellel on päevas rohkem kui 14 tundi päevavalgust, innelda aasta ringi, olenemata aastaajast.

NB! On olemas 2 terminit: steriliseerimine ja kastreerimine. Steriliseerimisel tehakse manipulatsioone viljastamise vältimiseks - näiteks isaste eemneväätide või emaste munajuhade ligeerimine. Kastreerimisel eemaldatakse sisemised suguelundid (isastel munandid, emastel munasarjad +/- emakas). Neid kahte erminit aetakse sageli segi ja kasutatakse valesti. Kõige sagedamini kasutavad lemmikloomaomanikud isasloomade puhul mõistet "kastreerimine", emaste puhul aga "steriliseerimine". Meie kastreerime (see tähendab emaste ja isaste kasside sisemiste suguelundite eemaldamist).

Teostame ka varajast kastreerimist (steriliseerimist) - alates 2. elukuust

Vastus: Operatsiooni saab teha siis, kui kassi kaal on 2 (või rohkem) kg.

Kas enne vaktsineerimist tuleb loomadele anda siseparasiitide vastast ravimit?

Enne iga-aastast vaktsineerimist tuleks täiskasvanud loomadele anda parasiidivastast vahendit sel juhul, kui omanik ei tee profülaktilist ussikuuri - see tähendab, et kui ta ei anna ussivastaseid ravimeid vähemalt 2 korda aastas.

Kui ennetavat ussikuuri tehakse süstemaatiliselt, pole kohustuslik enne iga-aastast vaktsineerimist siseparasiitide vastast ravimit anda. Enne kutsikate ja kassipoegade esimest vaktsineerimist tehke kindlasti ussikuuri, kuna neil on kõige tõenäolisemalt ussid.

Ennetav ussikuur on parasiidivastase vahendi ühekordne manustamine.

Usside korral on vajalik raviskeem, mis sõltub usside liigist, looma vanusest ja kohast, kus ta elab (nt kennel, varjupaik, mitme kassiga maja, hoiukodu, õues pidamine jne). Sellisel juhul tuleb pöörduda loomaarsti poole.

Ka ainult kodus elavatele kassidele on vajalik teha siseparasiitide vastast profülaktilist kuuri.

Hiiri, linde ja muid saakloomi jahtivatele kassidele tuleb sise- ja välisparasiitide vastast vahendit manustada sagedamini - vähemalt kord kvartalis.

Kassipoegadele ja kutsikatele tuleks esimesel eluaastal manustada parasiidivastast vahendit vähemalt kord kvartalis.

Vastus: kutsikatele ja kassipoegadele on kohustuslik teha parasiidivastast ravi ENNE esimest vaktsineerimist, täiskasvanud koertele ja kassidele vaktsineerimisest sõltumata.

Kas ainult kodus peetavat kassi on vaja vaktsineerida?

Ka ainult kodus elavaid kasse on vaja vaktsineerida, kuna omanikud võivad nakkuse tuua tänavalt jalanõudega. Näiteks kassikatk (ehk kasside panleukopeenia) on endiselt levinud ja seda esineb tihti.

Kõige tähtsam on noore looma (kassipojad ja kutsikad) nõuetekohane vaktsineerimine tema elu alguses. Noore looma vaktsineerimine toimub 2-3 etapis.

Viimane vaktsineerimine peab olema tehtud, kui loom on üle 16 nädala vana.

Edasised vaktsineerimisskeemid sõltuvad looma elustiilist ja riskigrupist. Kodukasse võib vaktsineerida iga 2-3 aasta tagant.

Vastus: Jah, on vaja.

Kuidas saab aru, et kass on haigeks jäänud?

Kassid on väga salapärased loomad ja oskavad vaevusi maskeerida. Kassidel on väga harva näha ägeda valu tunnuseid - nad ei nuta, ei karju. Kõige tavalisemad haigussümptomid on muutused kassi käitumises ja päevarutiinis. Kass, kes ei tunne end hästi, keeldub söömast, on loid, ei reageeri, keeldub mängimast ja suhtlemast, lamab sundasendis, pole lõdvestunud jne.Väiksemaidki muutusi kassi käitumises näeb kõige paremini ainult omanik.

Vastus: Nii kui märkate, et kassi käitumises ja päevarutiinis on midagi muutunud.

Registreerimine
vastuvõtule