Kasside ja koerte oksendamine

Mida teha ja millal pöörduda kiiresti loomaarsti poole

Kujutage ette olukorda: hommikul märkate, et teie kass või koer on taas oksendanud. Üksik juhtum võib ette tulla ka tervel loomal, kuid kui lemmiklooma oksendamine muutub korduvaks, on see märk, millele tuleb kindlasti tähelepanu pöörata. Oluline on mitte sattuda paanikasse, kuid samas ei tohi looma seisundi hindamist edasi lükata. Mida varem saate aru, mis toimub, seda lihtsam on looma aidata.

Millal tuleb viivitamatult kliinikusse minna

Iga oksendamishoog ei tähenda veel tõsist probleemi. Siiski on sümptomeid, mille puhul on parem mitte oodata:

• oksendamine kordub päeva jooksul mitu korda;
• loom ei suuda isegi vett sees hoida;
• oksemassis on verd – sõltumata selle kogusest;
• lemmikloom tundub elutu, nõrk ega reageeri ümbritsevale;
• oksendamisega kaasneb kõhulahtisus, eriti verine.

Nendes olukordades ei asenda kodune jälgimine loomaarsti konsultatsiooni. Eriti tähelepanelik tuleks olla noorte loomade suhtes – nende seisund võib halveneda väga kiiresti.

Mida saab teha enne arsti külastamist

Kui lemmikloom on oksendanud vaid ühe või kaks korda, kuid on aktiivne ega keeldu veest, võib teda mõnda aega jälgida.

Oksemassi välimus on oluline diagnostiline info. Enne koristamist uurige seda hoolikalt ja võimalusel tehke loomaarsti jaoks pilti. Samuti võib oksemassist võtta proovi, et see analüüsiks kaasa võtta.

Kõige olulisem reegel: ärge andke lemmikloomale ravimeid ilma loomaarsti ettekirjutuseta. Paljud inimestele ohutud ravimid on kassidele ja koertele mürgised. Iseravimine võib olukorda halvendada ja muuta edasise diagnoosimise keerulisemaks.

Oksendamise ennetamine kassidel ja koertel

Oksendamist ei ole võimalik täielikult välistada, kuid selle esinemissagedust saab vähendada. Siin on mõned praktilised nõuanded:

• Söötke lemmiklooma regulaarselt, 2–3 korda päevas. Kassidel võiks toit olla pidevalt kättesaadav.
• Ärge vahetage toitu järsult – üleminek peaks kestma 7–10 päeva, lisades uut toitu järk-järgult vana hulka.
• Kasutage arendavaid mänge (mõistatusmatte) või aeglase söömise kausse koertel, kes söövad liiga kiiresti.
• Andke kassidele regulaarselt karvapalli pastat, eriti karvavahetuse ajal. Kammige oma lemmikut tihedalt.
• Ärge andke koertele ja kassidele konte, rasvast toitu, prügi ega toidujääke.
• Koristage lemmikloomale kättesaadavatest kohtadest niidid, kummipaelad ja väikeste osadega mänguasjad.
• Jälgige, et kassi levialas ei oleks liiliaid, viigipuid (fiikuseid), diifenbahhiat ega muid mürgiseid taimi.
• Tehke regulaarselt parasiiditõrjet – täiskasvanud loomadele kord 3–6 kuu jooksul.
• Tehke õigeaegselt plaanilised vaktsineerimised – need kaitsevad nakkushaiguste eest, mis võivad põhjustada oksendamist.
• Käige lemmikloomaga kord aastas ennetaval läbivaatusel loomaarsti juures – eriti üle 7-aastaste loomadega.

Diagnostika ja abi Haabersti Loomakliinikus

Haabersti Loomakliinikusse (Tallinnas) pöördumisel vaatab arst esmalt looma läbi ja kogub anamneesi. Oksendamise põhjuse selgitamiseks soovitatakse enamasti kõhuõõne ultraheli ja üldist vereanalüüsi – see võimaldab kiiresti hinnata siseorganite seisundit ja välistada ägedad haigused. Edasine ravi määratakse rangelt uuringute tulemuste põhjal.

Kasside ja koerte oksendamine on sümptom, millel võivad olla erinevad põhjused. Õigeaegne spetsialisti poole pöördumine aitab olukorras kiiremini selgust saada ja valida vajaliku abi. Ärge oodake, kui miski lemmiklooma käitumises teile muret teeb – parem on konsulteerida ja veenduda, et kõik on korras.

Vaata ka Ussid kassidel, Koerte ussid