Karina Jefimova

Administraator

Iga loom jätab südamesse oma jälje ja ka minu südames on üks valus jälg.

Kasvasin kogu lapsepõlve koos oma parima sõbra — taksikoeraga. Ta saatis mind iga päev kooli ja tuli mulle vastu, nii kaksteist aastat järjest. Kui kolisin ära ja astusin ülikooli, lahkus mu parim sõber siit ilmast ning jättis mu hinge tohutu tühimiku, mida arvasin, et ei suuda kunagi täita.

Paar aastat hiljem otsustasin võtta endale roti ja tasapisi hakkas mul parem.

Mõistsin, et loomade keskel olemine mõjub mulle hästi, ning otsustasin asuda tööle loomakliinikusse. Nüüd tean, et see oli üks parimaid otsuseid mu elus, sest veedan iga päeva loomade keskel, kes vajavad meie abi. Neid aidates aitavad nemad omakorda mul paraneda valusast tühimikust, mille jättis mu esimese koera kaotus.

Praegu olen austraalia lambakoera Lulu õnnelik omanik. Õpime iga päev teineteist usaldama ja tingimusteta armastama. Usun, et iga koeraomaniku kohus on pakkuda oma lemmikule täisväärtuslikku ja mitmekülgset elu ning õpetada talle põhioskusi. Seepärast käime Luluga igal nädalal spetsialistide juures treenimas.