Kasside käitumise ja heaolu ekspert – dr Sarah Ellis – kes äsja kõneles kassidest ja imikutest 2015. a konverentsil „iCatCare“, mis leiab aset igal aastal, annab nõu teemal, kuidas kassid ja väikelapsed saavad rõõmu tunda ohutust koosmängimisest…
Nii nagu räägiti ühes varasemas CatCare’i artiklis kassidest ja imikutest, võib kasside jaoks olla väikese imiku saabumine väga stressirohke. Vanemad aga saavad nii mõndagi ette võtta, et valmistada kassi ette suurteks muutusteks muidu rutiinses elus ja aidata tal hakkama saada uue perekonnaliikmega.
Kui imik kasvab suuremaks, on oluline mõelda sellele, kuidas säilitada kassi ja lapse vahelist harmooniat. Kuigi imikud alguses väga ei liigu ja on keskendunud söömisele ning magamisele, saavad neist varsti uudishimulikud, seltsivad ja liikuvad väikesed inimesed – kes on kohe kindlasti kassist huvitatud. See tunne ei pruugi aga olla vastastikune! Niisiis keskendutakse käesolevas artiklis kergesti teostatavatele ideedele ja viisidele, mis aitavad kassil ja väikelapsel mängida ning omavahel suhelda lõbusalt ja ohutult.
Keelebarjäär
Kassid, imikud ja väikelapsed ei räägi loomult sama keelt. Kui väikelaps tervitab kassi ja uurib teda, siis teeb ta palju häält. Väikelaps paneb sageli näo kassile äärmiselt lähedale, haarab tema kõige lähemast kehaosast kinni ja paneb endale suhu, mida saab. Väikelastel on tugev haarderefleks. Kui proovida nende käest midagi ära võtta, millest nad tahavad kinni hoida, võib see lõppeda pisaratega. Seetõttu võivad nad kinni haarata kassi kõrvadest, nahast ja sabast, mis võib kassi jaoks olla valus ja hirmutav.
Kassid aga suhtlevad inimestega väga erinevalt. Kassi tüüpiline tervitusviis on põgus nuusutamine, millega ei kaasne peaaegu mingitki häält. Kass võib korraks näuguda ja/või õrnalt nurruda. Kui kass leiab pärast põgusat nuusutamist, et inimene on turvaline, võib ta oma põski inimese käte või jalgade vastu hõõruda. Kontakt on leebe ja lühiajaline.
Seega on järelevalveta suhtlus kassi ja väikelapse vahel ebaturvaline, mis tekitab stressi vähemalt ühele osapoolele. Vigastuste oht on lihtsalt liiga suur. Targem on suhtlusel silma peal hoida, väikelapse käitumist suunata ning premeerida nii kassi kui väikelast positiivse käitumise eest nende omavahelises suhtluses.
Kätevaba suhtlus
Alustuseks ei tohi kassi ja väikelapse vaheline suhtlus olla füüsiline. Kätevaba suhtlus annab nii väikelapsele kui kassile võimaluse õppida, et omavahelised kogemused on sageli positiivsed ning tasustatavad.
Ohutu tutvustamine
Kui lubada kassil läheneda väikelapsele ja temaga tuttavaks saada ilma kogemata haaramise või torkimise ohuta, aitab see kassil lapsega harjuda. Vanem võib näiteks lapse sülle võtta (vt fotot paremal) ja kasutada mängasja või raamatut käte hoidmiseks hõivatuna. Kui kass end piisavalt kindlana tunneb, saab ta väikelapsele vabalt läheneda ning tema seltsis end mugavalt tunda.
Viska maiust
„Viska maiust“ mängud on suurepäraseks viisiks, kuidas väikelast lõbustada, samas õpetades kassile, et väikelapselt saab midagi maitsvat – ja otsene füüsiline kontakt ei ole üldse vajalik. Võta väikelaps sülle ja hoia kassimaiused käepärast. Viska maius kassi lähedale või tema suunas ja siis lase sama teha väikelapsel. Ole kindlasti alati läheduses ja jälgi, et väikelaps ei topiks maiuseid kassi suhu ega viskaks neid tema pihta (mis võib tähendada, et mäng osutub kassi jaoks negatiivseks kogemuseks).
Kassisõbralik suhtlus
Kui laps on piisavalt vana, et saada aru põhjuse ja tagajärje seosest, võid lapsele õpetada, kuidas kassi puudutada sõbralikult nii, et kass ei pea seda ebamugavaks ega ähvardavaks. Sellele võib kaasa aidata kassi ettevalmistamine veidi teistmoodi puudutuseks.
Enne kui väikelaps hakkab kassi puudutama, saad kassile õpetada, et tavapärasest erinev puudutamine tähendab preemiat. See aitab kassil muutuseid omaks võtta. Mitme kuu jooksul võid kassi õrnalt sõrmega puudutada, tema sabast haarata ja vahepeal silitada õrnalt ning rahulikult. Kõik saab kohe tasustatud maitsvate maiuste ja kiitustega. Kui väikelaps seejärel kassi puudutab, on loom tõenäoliselt rahulik ja saab olukorraga hakkama.
Kui väikelapsed kasvavad suuremaks, saad neile õpetada õrna suhtumist nii mänguasjadesse kui inimestesse, mis tähendab, et nad ei löö kedagi. See tuleb vägagi kasuks positiivses suhtluses kassidega. Kui väikelaps on valmis kassi puudutama, võid suunata lapse liigutusi, pannes kassi silitades lapse peopesa oma käeseljale. Kiida väikelast selle eest, et ta hoidis kätt sinu oma peal ja rõhuta, et õrn puudutus on oluline. Lapsed õpivad väga hästi vaatlemise, mängimise ja jäljendamise kaudu, nii et see aitab neil ideaalselt mõista, kuidas kassiga õigesti tegeleda.
Hoia küünistavad käpad eemal pisikestest käekestest
Saad kasutada kassiõnge nii kassi- kui lapsesõbraliku mängu jaoks. Sul on vaja kahte mänguõnge (väga pikad kassiõnged on parimad) ja värvilist kleeplinti. Eemalda mänguasi/sulg ühe õnge küljest. Seo järelejäänud nöör teise kassiõnge otsa külge. Kleebi tükk värvilist kleeplinti mänguasjata õngele, millest väikelaps saab kinni hoida. See hoiab lapse käed ilusti eemal kassi käppadest kogu mängu jooksul. Ütle lapsele, et ta hoiaks mängides alati õngest kinni. Nüüd oletegi valmis mängima! Võta väikelaps sülle (vt fotot paremal), anna talle mänguasjata õng värvilise kleeplindiga, millest kinni hoida ja hoia teist õnge ise. Kui väikelaps liigutab kassiõnge, siis liigub ka teine õng. Nii saab laps lassiga mängida ja samas on sul täielik kontroll liikumise üle, mis annab kindluse, et kassi ei taba kogemata löök vastu pead vms. See lõbustab kassi, laseb väikelapsel mängus osaleda ja aitab õpetada õigeid liigutusi kassiõnge. Nii õpivad väikelaps ja kass koos mängima.
Hoia mänguasjad eraldi
Hoia kassi ja lapse mänguasjad alati eraldi. Kui näed, et kass mängib väikelapse mänguasjadega, anna kassile tema enda mänguasjad, meelita teda mänguõngega või viska talle pall, mis on mänguasjast eemal ja mida kass saab taga ajada. Samamoodi peaksid õpetama väikelapsele, millised mänguasjad kuuluvad kassile ja millega laps ei tohiks mängida. Kui aga avastad, et väikelaps mängib mõne kassi mänguasjaga, aitab selle väljavahetamine lapse enda mänguasja vastu vältida jonnikisa ning annab võimaluse kassi mänguasja kättesaamiseks väikelapse haardest.
Kui mänguasju hoitakse kahes eraldi karbis, aitab see vältida seda, et keegi mängib kogemata mänguasjaga, mis ei ole tema oma – ja aitab ka kõike korras hoida! Kui väikelaps saab suuremaks, õpeta talle, milline karp on tema oma, nii et ta võtaks asju ainult omaenda karbist. Veel parem on hoida kassi mänguasju kõrgemal ja väljaspool väikelapse käeulatust. Kassidele meeldivad kõrgused, nii et oma mänguasjade kättesaamine ei ole nende jaoks raske.
Ohutus ennekõike
Alati on oluline meeles pidada, et isegi õnnelik kass võib liialt erutuda, kratsida ja hammustada, kogemata sõtkudes kriimustada või istuva väikelapse ümber tõugata, kui teda peaga üliinnukalt müksab. Võtmesõnadeks on planeerimine, järelevalve ja varane sekkumine. Kui need on paigas, saavad kass ja väikelaps omavahel sõbralikult läbi ning kasvavad koos üles, mis paneb aluse eluaegsele sõprusele.
Haaberst Loomakliinikus teostame ultraheliuuringut.
Vaata ka: kasside steriliseerimine tallinnas, nakkushaiguste diagnoosimine.