Kasside kĂ€itumise ja heaolu ekspert â dr Sarah Ellis â kes Ă€sja kĂ”neles kassidest ja imikutest 2015. a konverentsil âiCatCareâ, mis leiab aset igal aastal, annab nĂ”u teemal, kuidas kassid ja vĂ€ikelapsed saavad rÔÔmu tunda ohutust koosmĂ€ngimisest…
Nii nagu rÀÀgiti ĂŒhes varasemas CatCareâi artiklis kassidest ja imikutest, vĂ”ib kasside jaoks olla vĂ€ikese imiku saabumine vĂ€ga stressirohke. Vanemad aga saavad nii mĂ”ndagi ette vĂ”tta, et valmistada kassi ette suurteks muutusteks muidu rutiinses elus ja aidata tal hakkama saada uue perekonnaliikmega.
Kui imik kasvab suuremaks, on oluline mĂ”elda sellele, kuidas sĂ€ilitada kassi ja lapse vahelist harmooniat. Kuigi imikud alguses vĂ€ga ei liigu ja on keskendunud söömisele ning magamisele, saavad neist varsti uudishimulikud, seltsivad ja liikuvad vĂ€ikesed inimesed â kes on kohe kindlasti kassist huvitatud. See tunne ei pruugi aga olla vastastikune! Niisiis keskendutakse kĂ€esolevas artiklis kergesti teostatavatele ideedele ja viisidele, mis aitavad kassil ja vĂ€ikelapsel mĂ€ngida ning omavahel suhelda lĂ”busalt ja ohutult.
KeelebarjÀÀr
Kassid, imikud ja vÀikelapsed ei rÀÀgi loomult sama keelt. Kui vÀikelaps tervitab kassi ja uurib teda, siis teeb ta palju hÀÀlt. VÀikelaps paneb sageli nÀo kassile ÀÀrmiselt lÀhedale, haarab tema kÔige lÀhemast kehaosast kinni ja paneb endale suhu, mida saab. VÀikelastel on tugev haarderefleks. Kui proovida nende kÀest midagi Àra vÔtta, millest nad tahavad kinni hoida, vÔib see lÔppeda pisaratega. SeetÔttu vÔivad nad kinni haarata kassi kÔrvadest, nahast ja sabast, mis vÔib kassi jaoks olla valus ja hirmutav.
Kassid aga suhtlevad inimestega vĂ€ga erinevalt. Kassi tĂŒĂŒpiline tervitusviis on pĂ”gus nuusutamine, millega ei kaasne peaaegu mingitki hÀÀlt. Kass vĂ”ib korraks nĂ€uguda ja/vĂ”i Ă”rnalt nurruda. Kui kass leiab pĂ€rast pĂ”gusat nuusutamist, et inimene on turvaline, vĂ”ib ta oma pĂ”ski inimese kĂ€te vĂ”i jalgade vastu hÔÔruda. Kontakt on leebe ja lĂŒhiajaline.
Seega on jĂ€relevalveta suhtlus kassi ja vĂ€ikelapse vahel ebaturvaline, mis tekitab stressi vĂ€hemalt ĂŒhele osapoolele. Vigastuste oht on lihtsalt liiga suur. Targem on suhtlusel silma peal hoida, vĂ€ikelapse kĂ€itumist suunata ning premeerida nii kassi kui vĂ€ikelast positiivse kĂ€itumise eest nende omavahelises suhtluses.
KĂ€tevaba suhtlus
Alustuseks ei tohi kassi ja vĂ€ikelapse vaheline suhtlus olla fĂŒĂŒsiline. KĂ€tevaba suhtlus annab nii vĂ€ikelapsele kui kassile vĂ”imaluse Ă”ppida, et omavahelised kogemused on sageli positiivsed ning tasustatavad.
Ohutu tutvustamine
Kui lubada kassil lĂ€heneda vĂ€ikelapsele ja temaga tuttavaks saada ilma kogemata haaramise vĂ”i torkimise ohuta, aitab see kassil lapsega harjuda. Vanem vĂ”ib nĂ€iteks lapse sĂŒlle vĂ”tta (vt fotot paremal) ja kasutada mĂ€ngasja vĂ”i raamatut kĂ€te hoidmiseks hĂ”ivatuna. Kui kass end piisavalt kindlana tunneb, saab ta vĂ€ikelapsele vabalt lĂ€heneda ning tema seltsis end mugavalt tunda.
Viska maiust
âViska maiustâ mĂ€ngud on suurepĂ€raseks viisiks, kuidas vĂ€ikelast lĂ”bustada, samas Ă”petades kassile, et vĂ€ikelapselt saab midagi maitsvat â ja otsene fĂŒĂŒsiline kontakt ei ole ĂŒldse vajalik. VĂ”ta vĂ€ikelaps sĂŒlle ja hoia kassimaiused kĂ€epĂ€rast. Viska maius kassi lĂ€hedale vĂ”i tema suunas ja siis lase sama teha vĂ€ikelapsel. Ole kindlasti alati lĂ€heduses ja jĂ€lgi, et vĂ€ikelaps ei topiks maiuseid kassi suhu ega viskaks neid tema pihta (mis vĂ”ib tĂ€hendada, et mĂ€ng osutub kassi jaoks negatiivseks kogemuseks).
KassisÔbralik suhtlus
Kui laps on piisavalt vana, et saada aru pÔhjuse ja tagajÀrje seosest, vÔid lapsele Ôpetada, kuidas kassi puudutada sÔbralikult nii, et kass ei pea seda ebamugavaks ega Àhvardavaks. Sellele vÔib kaasa aidata kassi ettevalmistamine veidi teistmoodi puudutuseks.
Enne kui vÀikelaps hakkab kassi puudutama, saad kassile Ôpetada, et tavapÀrasest erinev puudutamine tÀhendab preemiat. See aitab kassil muutuseid omaks vÔtta. Mitme kuu jooksul vÔid kassi Ôrnalt sÔrmega puudutada, tema sabast haarata ja vahepeal silitada Ôrnalt ning rahulikult. KÔik saab kohe tasustatud maitsvate maiuste ja kiitustega. Kui vÀikelaps seejÀrel kassi puudutab, on loom tÔenÀoliselt rahulik ja saab olukorraga hakkama.
Kui vÀikelapsed kasvavad suuremaks, saad neile Ôpetada Ôrna suhtumist nii mÀnguasjadesse kui inimestesse, mis tÀhendab, et nad ei löö kedagi. See tuleb vÀgagi kasuks positiivses suhtluses kassidega. Kui vÀikelaps on valmis kassi puudutama, vÔid suunata lapse liigutusi, pannes kassi silitades lapse peopesa oma kÀeseljale. Kiida vÀikelast selle eest, et ta hoidis kÀtt sinu oma peal ja rÔhuta, et Ôrn puudutus on oluline. Lapsed Ôpivad vÀga hÀsti vaatlemise, mÀngimise ja jÀljendamise kaudu, nii et see aitab neil ideaalselt mÔista, kuidas kassiga Ôigesti tegeleda.
Hoia kĂŒĂŒnistavad kĂ€pad eemal pisikestest kĂ€ekestest
Saad kasutada kassiĂ”nge nii kassi- kui lapsesĂ”braliku mĂ€ngu jaoks. Sul on vaja kahte mĂ€nguĂ”nge (vĂ€ga pikad kassiĂ”nged on parimad) ja vĂ€rvilist kleeplinti. Eemalda mĂ€nguasi/sulg ĂŒhe Ă”nge kĂŒljest. Seo jĂ€relejÀÀnud nöör teise kassiĂ”nge otsa kĂŒlge. Kleebi tĂŒkk vĂ€rvilist kleeplinti mĂ€nguasjata Ă”ngele, millest vĂ€ikelaps saab kinni hoida. See hoiab lapse kĂ€ed ilusti eemal kassi kĂ€ppadest kogu mĂ€ngu jooksul. Ătle lapsele, et ta hoiaks mĂ€ngides alati Ă”ngest kinni. NĂŒĂŒd oletegi valmis mĂ€ngima! VĂ”ta vĂ€ikelaps sĂŒlle (vt fotot paremal), anna talle mĂ€nguasjata Ă”ng vĂ€rvilise kleeplindiga, millest kinni hoida ja hoia teist Ă”nge ise. Kui vĂ€ikelaps liigutab kassiĂ”nge, siis liigub ka teine Ă”ng. Nii saab laps lassiga mĂ€ngida ja samas on sul tĂ€ielik kontroll liikumise ĂŒle, mis annab kindluse, et kassi ei taba kogemata löök vastu pead vms. See lĂ”bustab kassi, laseb vĂ€ikelapsel mĂ€ngus osaleda ja aitab Ă”petada Ă”igeid liigutusi kassiĂ”nge. Nii Ă”pivad vĂ€ikelaps ja kass koos mĂ€ngima.
Hoia mÀnguasjad eraldi
Hoia kassi ja lapse mÀnguasjad alati eraldi. Kui nÀed, et kass mÀngib vÀikelapse mÀnguasjadega, anna kassile tema enda mÀnguasjad, meelita teda mÀnguÔngega vÔi viska talle pall, mis on mÀnguasjast eemal ja mida kass saab taga ajada. Samamoodi peaksid Ôpetama vÀikelapsele, millised mÀnguasjad kuuluvad kassile ja millega laps ei tohiks mÀngida. Kui aga avastad, et vÀikelaps mÀngib mÔne kassi mÀnguasjaga, aitab selle vÀljavahetamine lapse enda mÀnguasja vastu vÀltida jonnikisa ning annab vÔimaluse kassi mÀnguasja kÀttesaamiseks vÀikelapse haardest.
Kui mĂ€nguasju hoitakse kahes eraldi karbis, aitab see vĂ€ltida seda, et keegi mĂ€ngib kogemata mĂ€nguasjaga, mis ei ole tema oma â ja aitab ka kĂ”ike korras hoida! Kui vĂ€ikelaps saab suuremaks, Ă”peta talle, milline karp on tema oma, nii et ta vĂ”taks asju ainult omaenda karbist. Veel parem on hoida kassi mĂ€nguasju kĂ”rgemal ja vĂ€ljaspool vĂ€ikelapse kĂ€eulatust. Kassidele meeldivad kĂ”rgused, nii et oma mĂ€nguasjade kĂ€ttesaamine ei ole nende jaoks raske.
Ohutus ennekÔike
Alati on oluline meeles pidada, et isegi Ă”nnelik kass vĂ”ib liialt erutuda, kratsida ja hammustada, kogemata sĂ”tkudes kriimustada vĂ”i istuva vĂ€ikelapse ĂŒmber tĂ”ugata, kui teda peaga ĂŒliinnukalt mĂŒksab. VĂ”tmesĂ”nadeks on planeerimine, jĂ€relevalve ja varane sekkumine. Kui need on paigas, saavad kass ja vĂ€ikelaps omavahel sĂ”bralikult lĂ€bi ning kasvavad koos ĂŒles, mis paneb aluse eluaegsele sĂ”prusele.
KĂ€ytĂ€mme evĂ€steitĂ€, jotta voimme antaa sinulle parhaan kokemuksen sivuillamme. Jos jatkat tĂ€mĂ€n sivuston kĂ€yttöÀ, oletamme, ettĂ€ olet tyytyvĂ€inen siihen.ĐĐșPrivaatsuspoliitika