+372 50 80 660 ÕismĂ€e tee 115A, Tallinn
E–R: 10–18
L, P: vÀljapuhkepÀev
Haabersti Loomakliinik
+372 50 80 660 ÕismĂ€e tee 115A, Tallinn
E–R: 10–18
L, P: vÀljapuhkepÀev
ET

Kassi ja vÀikelapse ohutu koosmÀngimine

+372 50 80 660 ÕismĂ€e tee 115A, Tallinn
E–R: 10–18
L, P: vÀljapuhkepÀev
14 detsember 2025
Loomade silmahaigused

PĂ”hjused, sĂŒmptomid ja ravi Silmahaigused on koduloomade seas levinud ja sageli tĂ”sine probleem. Varajases staadiumis vĂ”ivad need kulgeda mĂ€rkama...

13 detsember 2025
Kassi kĂŒĂŒnte lĂ”ikamine

Kassi kĂŒĂŒnte lĂ”ikamine Kasside kĂŒĂŒnte regulaarne lĂ”ikamine on protseduur, mis mitte ainult ei aita sĂ€ilitada lemmiklooma kĂ€ppade esteetilist vĂ€lim...

13 detsember 2025
Koerte vaktsineerimine

Koerte vaktsineerimine Haabersti loomakliinikus: usaldusvÀÀrne kaitse teie lemmiklooma tervisele See protseduur on vajalik tervise tagamiseks ja k...

13 detsember 2025
Kasside vaktsineerimine

Kasside vaktsineerimine: kaitske oma lemmiklooma tÔsiste haiguste eest Vaktsineerimine on ainus vÔimalik viis vÀltida paljusid tÔsiseid haigusi ja...

13 detsember 2025
Kasside kiibistamine

Mis on kiip ja kuhu see paigaldatakse? Iga loom vÔib Àra kaduda. Kiibi olemasolu looma naha all teeb omaniku leidmise palju lihtsamaks. SeepÀrast ...

13 detsember 2025
Koerte kiibistamine

Mis on kiip: paigaldamine ja selle lugemine Koerte kiibistamine on paljudes Tallinna omavalitsustes kohustuslik. Samas  soovitavad veterinaar...

30 juuni 2025
TsĂŒstotsentees

Kiire ja tĂ€pne diagnostika TsĂŒstotsentees on veterinaarprotseduur, mille kĂ€igus vĂ”etakse uriin analĂŒĂŒsimiseks otse looma pĂ”iest peene nĂ”ela abil. ...

30 juuni 2025
Koerte puusa- ja kĂŒĂŒnarliigese dĂŒsplaasia röntgen

Oluline diagnostika Puusa- vĂ”i kĂŒĂŒnarliigese dĂŒsplaasia on levinud pĂ€rilik haigus, mis tabab suuri ja keskmise suurusega koeratĂ”uge. Seda iseloomu...

29 juuni 2025
KÀpa röntgen koertel ja kassidel

TÀpne diagnostika KÀpa röntgen on asendamatu vahend tÀnapÀevases veterinaardiagnostikas, mis vÔimaldab kiiresti ja tÀpselt avastada meie lemmikloo...

29 juuni 2025
Kassi ja koera pĂŒometra

Mida on vaja teada? Kassi ja koera pĂŒometra on tĂ”sine mĂ€dane emakapĂ”letik, mis vĂ”ib tekkida steriliseerimata emastel kassidel ja koertel. See ohtl...

2 juuni 2025
Kasside diabeet: endokriinsed haigused ja ravi Haabersti loomakliinikus

Kasside diabeet on meie karvaste sĂ”prade ĂŒsna levinud endokriinsĂŒsteemi haigus. Õnneks vĂ”imaldavad kaasaegsed ravimeetodid haige kassi seisundit kont...

11 veebruar 2024
Loomade vedu kÀsitlevad eeskirjad Rus/Est/Eng

Lugupeetud lemmikloomaomanikud, allpool oleva lingi all on esitatud lemmikloomade veo eeskirjad kolmes keeles. Ja kĂ”ik kolm linki. 1.  &...

11 detsember 2023
Kasside endokriinsed haigused

Diabeet kassidel: tunnused Suhkruhaigus ehk diabeet on ĂŒks levinumatest endokriinhaigustest kassidel. KĂ”rge eelsoodumusega on tĂ€iskasvanud ja vane...

11 detsember 2023
Koerte endokriinsed haigused

HĂŒpotĂŒreoidism koertel: pĂ”hjused, sĂŒmptomid ja ravi Iatrogeenne hĂŒpotĂŒreoidism on ĂŒsna levinud kilpnÀÀrme hĂ€ire. Selle puhul on T4-hormooni tase o...

22 november 2023
Kuidas oma koera kĂŒĂŒsi lĂ”igata

Kuidas oma koera kĂŒĂŒsi lĂ”igata: usaldage oma lemmikloom professionaalidele KĂ”ik koeraomanikud mĂ”istavad vĂ€ga hĂ€sti, et nende lemmikloomad vajavad ...

31 oktoober 2023
Koerte kasvajad

Kasvajad on koertel levinud haigused. Õigeaegse ravi puudumisel viivad nad looma surmani. Kui koeral kahtlustatakse healoomulist rinnanÀÀrmekasvajat,...

31 oktoober 2023
Kassi kasvajad

Iga omaniku jaoks on healoomuline kasvaja kassil hirmutav diagnoos, rÀÀkimata onkoloogiast. Samas Àrge sattuge meeleheitele! Kvalifitseeritud veterin...

31 oktoober 2023
Lemmikloomade kiibistamine

Kiibistamine on kaasaegne ja praktiline viis lemmikloomade identifitseerimiseks. Paljudes Euroopa riikides on see protseduur kohustuslik kÔigile, kes...

29 oktoober 2023
Ussid kassidel: sĂŒmptomid ja ravi

Helmintiaas on ĂŒks levinumaid probleeme lemmikloomadel. Usse leidub aeg-ajalt 80% kassidest, sĂ”ltumata nende toitumisest ja juurdepÀÀsust Ă”ue. Kindla...

29 oktoober 2023
FIP

Kasside peritoniit ehk FIP on raske haigus, millega kaasnevad terviseprobleemid. Kogenud veterinaararstid klassifitseerivad seda vaskuliidiks vÔi pol...

Kasside kĂ€itumise ja heaolu ekspert – dr Sarah Ellis – kes Ă€sja kĂ”neles kassidest ja imikutest 2015. a konverentsil „iCatCare“, mis leiab aset igal aastal, annab nĂ”u  teemal, kuidas kassid ja vĂ€ikelapsed saavad rÔÔmu tunda ohutust koosmĂ€ngimisest…

Nii nagu rÀÀgiti ĂŒhes varasemas CatCare’i artiklis kassidest ja imikutest, vĂ”ib kasside jaoks olla vĂ€ikese imiku saabumine vĂ€ga stressirohke. Vanemad aga saavad nii mĂ”ndagi ette vĂ”tta, et valmistada kassi ette suurteks muutusteks muidu rutiinses elus ja aidata tal hakkama saada uue perekonnaliikmega.

Kui imik kasvab suuremaks, on oluline mĂ”elda sellele, kuidas sĂ€ilitada kassi ja lapse vahelist harmooniat. Kuigi imikud alguses vĂ€ga ei liigu ja on keskendunud söömisele ning magamisele, saavad neist varsti uudishimulikud, seltsivad ja liikuvad vĂ€ikesed inimesed – kes on kohe kindlasti kassist huvitatud. See tunne ei pruugi aga olla vastastikune! Niisiis keskendutakse kĂ€esolevas artiklis kergesti teostatavatele ideedele ja viisidele, mis aitavad kassil ja vĂ€ikelapsel mĂ€ngida ning omavahel suhelda lĂ”busalt ja ohutult.

KeelebarjÀÀr

Kassid, imikud ja vĂ€ikelapsed ei rÀÀgi loomult sama keelt. Kui vĂ€ikelaps tervitab kassi ja uurib teda, siis teeb ta palju hÀÀlt. VĂ€ikelaps paneb sageli nĂ€o kassile ÀÀrmiselt lĂ€hedale, haarab tema kĂ”ige lĂ€hemast kehaosast kinni ja paneb endale suhu, mida saab. VĂ€ikelastel on tugev haarderefleks. Kui proovida nende kĂ€est midagi Ă€ra vĂ”tta, millest nad tahavad kinni hoida, vĂ”ib see lĂ”ppeda pisaratega. SeetĂ”ttu vĂ”ivad nad kinni haarata kassi kĂ”rvadest, nahast ja sabast, mis vĂ”ib kassi jaoks olla valus ja hirmutav. 

Kassid aga suhtlevad inimestega vĂ€ga erinevalt. Kassi tĂŒĂŒpiline tervitusviis on pĂ”gus nuusutamine, millega ei kaasne peaaegu mingitki hÀÀlt. Kass vĂ”ib korraks nĂ€uguda ja/vĂ”i Ă”rnalt nurruda. Kui kass leiab pĂ€rast pĂ”gusat nuusutamist, et inimene on turvaline, vĂ”ib ta oma pĂ”ski inimese kĂ€te vĂ”i jalgade vastu hÔÔruda. Kontakt on leebe ja lĂŒhiajaline.

Seega on jĂ€relevalveta suhtlus kassi ja vĂ€ikelapse vahel ebaturvaline, mis tekitab stressi vĂ€hemalt ĂŒhele osapoolele. Vigastuste oht on lihtsalt liiga suur. Targem on suhtlusel silma peal hoida, vĂ€ikelapse kĂ€itumist suunata ning premeerida nii kassi kui vĂ€ikelast positiivse kĂ€itumise eest nende omavahelises suhtluses.

KĂ€tevaba suhtlus

Alustuseks ei tohi kassi ja vĂ€ikelapse vaheline suhtlus olla fĂŒĂŒsiline. KĂ€tevaba suhtlus annab nii vĂ€ikelapsele kui kassile vĂ”imaluse Ă”ppida, et omavahelised kogemused on sageli positiivsed ning tasustatavad.

Ohutu tutvustamine

Kui lubada kassil lĂ€heneda vĂ€ikelapsele ja temaga tuttavaks saada ilma kogemata haaramise vĂ”i torkimise ohuta, aitab see kassil lapsega harjuda. Vanem vĂ”ib nĂ€iteks lapse sĂŒlle vĂ”tta  (vt fotot paremal) ja kasutada mĂ€ngasja vĂ”i raamatut kĂ€te hoidmiseks hĂ”ivatuna. Kui kass end piisavalt kindlana tunneb, saab ta vĂ€ikelapsele vabalt lĂ€heneda ning tema seltsis end mugavalt tunda.

Viska maiust

„Viska maiust“ mĂ€ngud on suurepĂ€raseks viisiks, kuidas vĂ€ikelast lĂ”bustada, samas Ă”petades kassile, et vĂ€ikelapselt saab midagi maitsvat – ja otsene fĂŒĂŒsiline kontakt ei ole ĂŒldse vajalik. VĂ”ta vĂ€ikelaps sĂŒlle ja hoia kassimaiused kĂ€epĂ€rast. Viska maius kassi lĂ€hedale vĂ”i tema suunas ja siis lase sama teha vĂ€ikelapsel. Ole kindlasti alati lĂ€heduses ja jĂ€lgi, et vĂ€ikelaps ei topiks maiuseid kassi suhu ega viskaks neid tema pihta (mis vĂ”ib tĂ€hendada, et mĂ€ng osutub kassi jaoks negatiivseks kogemuseks).

KassisÔbralik suhtlus

Kui laps on piisavalt vana, et saada aru pÔhjuse ja tagajÀrje seosest, vÔid lapsele Ôpetada, kuidas kassi puudutada sÔbralikult nii, et kass ei pea seda ebamugavaks ega Àhvardavaks. Sellele vÔib kaasa aidata kassi ettevalmistamine veidi teistmoodi puudutuseks.

Enne kui vĂ€ikelaps hakkab kassi puudutama, saad kassile Ă”petada, et tavapĂ€rasest erinev puudutamine tĂ€hendab preemiat. See aitab kassil muutuseid omaks vĂ”tta. Mitme kuu jooksul vĂ”id kassi Ă”rnalt sĂ”rmega puudutada, tema sabast haarata ja vahepeal silitada Ă”rnalt ning  rahulikult. KĂ”ik saab kohe tasustatud maitsvate maiuste ja kiitustega. Kui vĂ€ikelaps seejĂ€rel kassi puudutab, on loom tĂ”enĂ€oliselt rahulik ja saab olukorraga hakkama.

Kui vÀikelapsed kasvavad suuremaks, saad neile Ôpetada Ôrna suhtumist nii mÀnguasjadesse kui inimestesse, mis tÀhendab, et nad ei löö kedagi. See tuleb vÀgagi kasuks positiivses suhtluses kassidega. Kui vÀikelaps on valmis kassi puudutama, vÔid suunata lapse liigutusi, pannes kassi silitades lapse peopesa oma kÀeseljale. Kiida vÀikelast selle eest, et ta hoidis kÀtt sinu oma peal ja rÔhuta, et Ôrn puudutus on oluline. Lapsed Ôpivad vÀga hÀsti vaatlemise, mÀngimise ja jÀljendamise kaudu, nii et see aitab neil ideaalselt mÔista, kuidas kassiga Ôigesti tegeleda.

Hoia kĂŒĂŒnistavad kĂ€pad eemal pisikestest kĂ€ekestest

Saad kasutada kassiĂ”nge nii kassi- kui lapsesĂ”braliku mĂ€ngu jaoks. Sul on vaja kahte mĂ€nguĂ”nge (vĂ€ga pikad kassiĂ”nged on parimad) ja vĂ€rvilist kleeplinti. Eemalda mĂ€nguasi/sulg ĂŒhe Ă”nge kĂŒljest. Seo jĂ€relejÀÀnud nöör teise kassiĂ”nge otsa kĂŒlge. Kleebi tĂŒkk vĂ€rvilist kleeplinti mĂ€nguasjata Ă”ngele, millest vĂ€ikelaps saab kinni hoida. See hoiab lapse kĂ€ed ilusti eemal kassi kĂ€ppadest kogu mĂ€ngu jooksul. Ütle lapsele, et ta hoiaks mĂ€ngides alati Ă”ngest kinni. NĂŒĂŒd oletegi valmis mĂ€ngima! VĂ”ta vĂ€ikelaps sĂŒlle (vt fotot paremal), anna talle mĂ€nguasjata Ă”ng vĂ€rvilise kleeplindiga, millest kinni hoida ja hoia teist Ă”nge ise. Kui vĂ€ikelaps liigutab kassiĂ”nge, siis liigub ka teine Ă”ng. Nii saab laps lassiga mĂ€ngida ja samas on sul tĂ€ielik kontroll liikumise ĂŒle, mis annab kindluse, et kassi ei taba kogemata löök vastu pead vms. See lĂ”bustab kassi, laseb vĂ€ikelapsel mĂ€ngus osaleda ja aitab Ă”petada Ă”igeid liigutusi kassiĂ”nge. Nii Ă”pivad vĂ€ikelaps ja kass koos mĂ€ngima.

Hoia mÀnguasjad eraldi

Hoia kassi ja lapse mÀnguasjad alati eraldi. Kui nÀed, et kass mÀngib vÀikelapse mÀnguasjadega, anna kassile tema enda mÀnguasjad, meelita teda mÀnguÔngega vÔi viska talle pall, mis on mÀnguasjast eemal ja mida kass saab taga ajada. Samamoodi peaksid Ôpetama vÀikelapsele, millised mÀnguasjad kuuluvad kassile ja millega laps ei tohiks mÀngida. Kui aga avastad, et vÀikelaps mÀngib mÔne kassi mÀnguasjaga, aitab selle vÀljavahetamine lapse enda mÀnguasja vastu vÀltida jonnikisa ning annab vÔimaluse kassi mÀnguasja kÀttesaamiseks vÀikelapse haardest.

Kui mĂ€nguasju hoitakse kahes eraldi karbis, aitab see vĂ€ltida seda, et keegi mĂ€ngib kogemata mĂ€nguasjaga, mis ei ole tema oma – ja aitab ka kĂ”ike korras hoida! Kui vĂ€ikelaps saab suuremaks, Ă”peta talle, milline karp on tema oma, nii et ta vĂ”taks asju ainult omaenda karbist. Veel parem on hoida kassi mĂ€nguasju kĂ”rgemal ja vĂ€ljaspool vĂ€ikelapse kĂ€eulatust. Kassidele meeldivad kĂ”rgused, nii et oma mĂ€nguasjade kĂ€ttesaamine ei ole nende jaoks raske.

Ohutus ennekÔike

Alati on oluline meeles pidada, et isegi Ă”nnelik kass vĂ”ib liialt erutuda, kratsida ja hammustada, kogemata sĂ”tkudes kriimustada vĂ”i istuva vĂ€ikelapse ĂŒmber tĂ”ugata, kui teda peaga ĂŒliinnukalt mĂŒksab. VĂ”tmesĂ”nadeks on planeerimine, jĂ€relevalve ja varane sekkumine. Kui need on paigas, saavad kass ja vĂ€ikelaps omavahel sĂ”bralikult lĂ€bi ning kasvavad koos ĂŒles, mis paneb aluse eluaegsele sĂ”prusele.

Vaata ka Kassid ja imikud