+372 50 80 660 Õismäe tee 115A, Tallinn
E–R: 10–18
L, P: väljapuhkepäev
Haabersti Loomakliinik
+372 50 80 660 Õismäe tee 115A, Tallinn
E–R: 10–18
L, P: väljapuhkepäev
ET

Nakkushaiguste diagnoosimine ja ravi

+372 50 80 660 Õismäe tee 115A, Tallinn
E–R: 10–18
L, P: väljapuhkepäev
Haabersti Loomakliinik
Haabersti Loomakliinik

Единственная в Эстонии и странах СНГ ветеринарная клиника имеющая сертификат Cat Friendly Clinic (Клиника дружелюбного отношения к кошкам)

Kliinikust põhjalikumalt
Haabersti Loomakliinik Meie missioon
Haabersti Loomakliinik 23-aastane kogemus
Haabersti Loomakliinik Patsiendi ajalugu
Haabersti Loomakliinik Iseloomustused
Haabersti Loomakliinik Varustus
Haabersti Loomakliinik Metololoogia
Haabersti Loomakliinik Spetsialistidega
Meie arstid
Haabersti Loomakliinik
Olga Sjatkovskaja
Loomaarst Cat Advocate
Haabersti Loomakliinik
Jevgenia Laksberg
Loomaarst
Haabersti Loomakliinik
Aleksandra Goryljova
Administraator
Haabersti Loomakliinik
Aleksandra Kask
Loomaarsti abiline

Nakkushaiguste diagnoosimine ja ravi

  1. FIP ( Feline Infectious Peritonitis) – Kasside nakkuslik peritoniit (FIP) FIP ei ole enam surmaotsus! Tänu uutele avastustele ja ravimitele on saanud võimalikuks mitte ainult selle surmava haiguse ravimine, vaid ka VÄLJARAVIMINE.
  2. FIV (Feline Immunodeficiency Virus) – kasside viiruslik immuunpuudulikkus
  3. FeLV (Feline Leucaemia Virus) – kasside viirusleukoos
  4. FHV (Feline Herpes Virus) – kasside herpesviirusnakkus
  5. FPV (Feline Parvovirus, Panleucopenia) – kasside parvoviirus, kasside panleukopeenia, kassikatk
  6. Ussid kassidel: sümptomid ja ravi
  7. Kasside silmahaigused
  8. Transmissiivsed nakkused (Vector-born diseases)
    • Hemotroopsed mükoplasmad (Haemotropic mycoplasmas)
    • Anaplasmoos (Anaplasma spp)
    • Borrelioos (Borrelia spp)
    • Bartonelloos (Bartonella henselae)
  9. Nakkuslikud silmahaigused
    • Klamüdioos (Chlamydophila felis)
    • Mükoplasmoos (Mycoplasma felis)
  10. Seedekulgla parasiithaigused
    • Ümarussid (Toxocara/Toxascaris)
    • Paelussid (Taenia spp, Dipilidium caninum, Diphyllobotrium latum)
    • Lamblioos (Giardia spp)
    • Tritrihhomonoos (Tritrichomonas foetus)
  11. Zoonoosid – inimesele ohtlikud nakkused (zoonoses)
    • Toksoplasmoos (Toxoplasmosis)
    • Kassikriimustushaigus (Cat Scratch Disesase)

Vaata ka Koerte ussid, Koerte silmahaigused

Meie patsiendid

Korduma kippuvad küsimused

Kui vanalt võib kassi steriliseerida?

Kassid (emased) saavad suguküpseks, kui nad saavutavad kehakaalu 2 kg. See tähendab, et suguküpseks peetakse kassi, kes kaalub 2 + kg, olenemata vanusest. Kasside innaaeg sõltub valguspäeva pikkusest - mida rohkem valgust, seda kiiremini algab kassil innaaeg. Kassi innaaeg kestab kevadest sügiseni, mil on kõige rohkem päevavalgust. Korterites elavate kasside jaoks on päevavalgus elektrivalgusena alati olema. Seega võivad kassid, kes elavad koos inimestega ja kellel on päevas rohkem kui 14 tundi päevavalgust, innelda aasta ringi, olenemata aastaajast.

NB! On olemas 2 terminit: steriliseerimine ja kastreerimine. Steriliseerimisel tehakse manipulatsioone viljastamise vältimiseks - näiteks isaste eemneväätide või emaste munajuhade ligeerimine. Kastreerimisel eemaldatakse sisemised suguelundid (isastel munandid, emastel munasarjad +/- emakas). Neid kahte erminit aetakse sageli segi ja kasutatakse valesti. Kõige sagedamini kasutavad lemmikloomaomanikud isasloomade puhul mõistet "kastreerimine", emaste puhul aga "steriliseerimine". Meie kastreerime (see tähendab emaste ja isaste kasside sisemiste suguelundite eemaldamist).

Teostame ka varajast kastreerimist (steriliseerimist) - alates 2. elukuust

Vastus: Operatsiooni saab teha siis, kui kassi kaal on 2 (või rohkem) kg.

Kas enne vaktsineerimist tuleb loomadele anda siseparasiitide vastast ravimit?

Enne iga-aastast vaktsineerimist tuleks täiskasvanud loomadele anda parasiidivastast vahendit sel juhul, kui omanik ei tee profülaktilist ussikuuri - see tähendab, et kui ta ei anna ussivastaseid ravimeid vähemalt 2 korda aastas.

Kui ennetavat ussikuuri tehakse süstemaatiliselt, pole kohustuslik enne iga-aastast vaktsineerimist siseparasiitide vastast ravimit anda. Enne kutsikate ja kassipoegade esimest vaktsineerimist tehke kindlasti ussikuuri, kuna neil on kõige tõenäolisemalt ussid.

Ennetav ussikuur on parasiidivastase vahendi ühekordne manustamine.

Usside korral on vajalik raviskeem, mis sõltub usside liigist, looma vanusest ja kohast, kus ta elab (nt kennel, varjupaik, mitme kassiga maja, hoiukodu, õues pidamine jne). Sellisel juhul tuleb pöörduda loomaarsti poole.

Ka ainult kodus elavatele kassidele on vajalik teha siseparasiitide vastast profülaktilist kuuri.

Hiiri, linde ja muid saakloomi jahtivatele kassidele tuleb sise- ja välisparasiitide vastast vahendit manustada sagedamini - vähemalt kord kvartalis.

Kassipoegadele ja kutsikatele tuleks esimesel eluaastal manustada parasiidivastast vahendit vähemalt kord kvartalis.

Vastus: kutsikatele ja kassipoegadele on kohustuslik teha parasiidivastast ravi ENNE esimest vaktsineerimist, täiskasvanud koertele ja kassidele vaktsineerimisest sõltumata.

Kas ainult kodus peetavat kassi on vaja vaktsineerida?

Ka ainult kodus elavaid kasse on vaja vaktsineerida, kuna omanikud võivad nakkuse tuua tänavalt jalanõudega. Näiteks kassikatk (ehk kasside panleukopeenia) on endiselt levinud ja seda esineb tihti.

Kõige tähtsam on noore looma (kassipojad ja kutsikad) nõuetekohane vaktsineerimine tema elu alguses. Noore looma vaktsineerimine toimub 2-3 etapis.

Viimane vaktsineerimine peab olema tehtud, kui loom on üle 16 nädala vana.

Edasised vaktsineerimisskeemid sõltuvad looma elustiilist ja riskigrupist. Kodukasse võib vaktsineerida iga 2-3 aasta tagant.

Vastus: Jah, on vaja.

Kuidas saab aru, et kass on haigeks jäänud?

Kassid on väga salapärased loomad ja oskavad vaevusi maskeerida. Kassidel on väga harva näha ägeda valu tunnuseid - nad ei nuta, ei karju. Kõige tavalisemad haigussümptomid on muutused kassi käitumises ja päevarutiinis. Kass, kes ei tunne end hästi, keeldub söömast, on loid, ei reageeri, keeldub mängimast ja suhtlemast, lamab sundasendis, pole lõdvestunud jne.Väiksemaidki muutusi kassi käitumises näeb kõige paremini ainult omanik.

Vastus: Nii kui märkate, et kassi käitumises ja päevarutiinis on midagi muutunud.